Kahetäpiline lepatriinu, pärismaine lepatriinu
Erinevalt Aasia daamimardikast, kes on Euroopas invasiivne liik, on kahe punktiga lepatriinu (Adalia bipunktaat) on mardikas, mida leidub looduslikult kõikjal Prantsusmaal ja Euroopas, samuti mujal Põhja -Ameerikas. Nagu nimigi ütleb, kannab see tavaliselt selga oranžikaspunane elytra, kaks musta täppi. Ta on pigem väike : 4 kuni 6 mm.
![](https://cdn.garden-experts.net/3800375/la_coccinelle_2_points-_un_insecte_utile_pour_lutter_contre_les_pucerons.jpg.webp)
Kaks punkti … või mitte!
Seda ignoreeritakse sageli: polümorfism eksisteerib kahetäpiline lepatriinu, millel võib olla erinev värv: punane-oranž ja must erinevates proportsioonides. Näiteks Põhja -Euroopas on see sageli must oranžide laikudega. Siis on seda raske tuvastada ja seda ei tohiks segi ajada Aasia lepatriinuga!
Pange tähele, et Euroopas kohtame lepatriinu ka 7 punktiga, Adalia septempunctata.
![](https://cdn.garden-experts.net/3800375/la_coccinelle_2_points-_un_insecte_utile_pour_lutter_contre_les_pucerons_2.jpg.webp)
Lehetäide ja jahusööjate sööja
Kahetäpiline lepatriinu on lehetäide jaoks äge kiskja. Täiskasvanud lepatriinu ja tema vastsed on sellised kasulik abiputukas aias. Seda kasutatakse ka bioloogilise tõrjevahendina, eriti kasvuhoonetes või aedades: täiskasvanud sööb päevas 30–40 lehetäi ja vastsed 12–50 olenevalt nende arenguastmest.
The täiskasvanud lendavad maist septembrini, ja paljunemine (seega periood, mil vastsed on aktiivsed) on eriti kevade lõpus.
![](https://cdn.garden-experts.net/3800375/la_coccinelle_2_points-_un_insecte_utile_pour_lutter_contre_les_pucerons_3.jpg.webp)